06.11.2024
KOLLEKTIIVLEPPE LÄBIRÄÄKIMISED LÕPPESID UMMIKSEISUGA. PROTSESS ON JÕUDNUD RIIKLIKU LEPITAJA LAUALE
Kollektiivleppe läbirääkimised lõppesid töötajate ja tööandjate vahel kokkuleppeta, kuna Tervisekassa andis teada, et palgatõusuks ei ole vahendeid ette näha mitte ainult uue kollektiivlepinguga hõlmatud perioodi jaoks, vaid lausa nelja järgneva aasta jaoks. Töötajate osapooled pöördusid riikliku lepitaja poole. Lepitusmenetlus algab novembris.
Tervishoiusektor kannatab kroonilise tööjõupuuduse käes. Nüüdsest tervishoiutöötajatega võrdsustatud logopeedide arv tervishoiusektoris peaks ravivajaduse katmiseks aasta-aastalt tõusma. Nii see suure tõenäosusega aga olema ei saa, sest logopeedidel puudub sageli motivatsioon tervishoiuvaldkonnas töötamiseks. Lootust leida spetisaliste juurde on väike. Meditsiinialaste ja kliiniliste teadmiste suuremahulise juurde omandamise vajadus tööle asumisel ei ole kompenseeritud selleks motiveeriva töötasuga. Kui palgad ja muud töötingimused jäävad kollektiivleppega reguleerimata või ei suudeta neid reguleerida piisavas mahus, siis ei ole logopeedia erialal oodata spetsialistide tervishooiusektoris töötamise jätkusuutlikkust.
Kui kollektiivleppe osas kokkuleppele ei jõuta, siis liiguvad logopeedid suure tõenäosusega haiglatest üha enam tööle erasektorisse, kus teenuse hinna määrab turusituatsioon. Juba praegu võib erasektoris teenuse hind olla kahekordne võrreldes Tervisekassa hindadega. See loob erasektoris töötavatele ja tasulisi teenuseid osutavatele logopeedidele olulise palgaeelise võrreldes haiglalogopeedidega.
Avaldus kollektiivse töötüli menetluse alustamiseks esitati 25. oktoobril ning sellele andsid oma allkirjad kõik kollektiivleppe töötajate osapoole liidud. Riikliku lepitaja menetluselt loodame parimat võimalikku lahendust. Kui töötülile siiski lahendust ei leita, siis kavandatakse edasised sammud, seadusest tulenevalt on õigus kasutada ka streiki.
24.10.ka2024
22. OKTOOBRIL TOIMUNUD PALGALÄBIRÄÄKIMISTEL ÜKSMEELT EI LEITUD
22. oktoobril toimus palgaläbirääkimiste kolmas voor. Töötajate osapooli esindavad Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit.
Töötajate osapoole seisukohad võttis kokku EAL peasekretär Katrin Rehemaa, kes selgitas, et raviraha kärped ja tervishoiutöötajate nullprotsendiline palgatõus tähendab arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemist, tervishoiutöötajad ei saa leppida olukorraga, et töötasu ega töötingimused ei parane.
Rehemaa selgitas, et juba praegu piirab ravi kättesaadavust lisaks rahapuudusele arstide ja spetsialistide nappus, mis süveneb veelgi, kui töötingimused ja palk ei parane. Läbirääkimised on tänase seisuga lõppenud tulemuseni jõudmata ning palgaläbirääkimiste lahendamiseks pöördutakse riikliku lepitaja poole. Kui ka seal kokkuleppeni ei jõua, siis kahjuks töörahu säilitamine sellises olukorras neli aastat pole kuidagi võimalik.
Logopeedid ei saa sarnaselt teistele töötajate osapooltele leppida läbirääkimiste käigus selgunud uudisega, et palgatõusu ei ole ette näha lausa järgnevad neli aastat, kuna see ei loo motivatsiooni tervishoiusüsteemis töötamiseks, mistõttu teenuse kättesaadavus halveneb veelgi. Logopeedilises ravis on kujunenud olukord, kus ravi osutamise maht on langenud 2012. aasta tasemele, teenus on regionaalselt äärmiselt ebaühtlaselt kättesaadav ning ravijärjekorrad on pikad.
Kuula ka EAL peasekretäri Katrin Rehemaa mõtteid Kuku raadios:
02.09.2024
ALGASID TERVISHOIUTÖÖTAJATE KOLLEKTIIVLEPPE LÄBIRÄÄKIMISED
30.08.2024 algasid Tallinnas tervishoiuvaldkonna kollektiivleppe läbirääkimised aastateks 2025–2026.
Esimest korda tervishoiu sektoris sõlmitud riiklike kollektiivlepingute ajaloos on töötajate osapoolel osalemas tervishoiu logopeede esindav ametiühing – Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit. Kutseliit osaleb töötajate poolel iseseisva osapoolena ning neid esindasid juhatuse esimees Anne Uriko ja juhatuse liige Heidi Tuul.
Nii töötajate kui ka tööandjate osapooled tõdesid, et suurim probleem on arstiabi kättesaadavus ning see on sõltuvuses tervishoiusektori rahastusest. Tänast majanduslikku olukorda ning Tervisekassa eelarve puudujääki arvestades saab läbirääkimiste protsess olema keeruline. Tervisekassa esindajad seekordsel kohtumisel osaleda ei saanud, järgmine kohtumine on planeeritud 12. septembril.
https://www.err.ee/…/meditsiinitootajad-ja-tooandjad…
02.05.2024
MEEDIAKAJASTUS
26. aprillil kajastasid Meditsiiniuudised arvamusloos “Saagu selgus!” erinevate osapoolte mõtteid seoses üleminekuga teraapiafondilt iseseisvale ravi osutamisele. Alljärgnevalt refereerime EKLK juhatuse esimehe Anne Uriko poolt öeldut, kellelt paluti arvamust logopeedilise ravi osas.
Logopeedide vaatest on kitsaskohti teraapiafondilt iseseisvale teenuse osutamisele jätkuvalt palju. Näiteks Terviseametilt tegutsemiseks loa saanud logopeedide äriühingutest said tervisekassa lepingu üksikud ning needki lepingumahud on väikesed. Hinnakirjas olevate logopeediliste teenuste hinnad on niivõrd madalad, et äriühingu majandamiskulud võivad ületada võimaluse teenust sellise hinnaga osutada. Uriko selgitas arvamusloos, et kõrgemate tasuliste hindadega teenuse osutamine avardaks küll ravi osutamise võimalusi, kuid see meelitaks aga logopeede haiglatest eraäridesse, kallite hindade tõttu võib aga abi muutuda patsientidele hoopis kättesaamatumaks. Samuti rõhutas Uriko, et logopeedi palk ei motiveeri haiglas töötama. Eraldi valupunktina tõi ta välja, et logopeedilist ravi lubatakse osutada pedagoogilise haridusega logopeedil.
Uriko selgitas, et muudatuste tegemine tervishoiusüsteemis peaks eelkõige teenima patsiendi huve. Patsiendi vaatest ei ole oluline, kas logopeedilise ravi kättesaadavust takistab kellegi jaoks ülemäärane bürokraatia, vähesed lepingud tervisekassaga, madal teenuse riiklikult reguleeritud hind või spetsialistide puudus ja kvalifikatsioon. Patsient vajab kvaliteetset ravi võimalikult kodu lähedal ja võimalikult lühikeste ootejärjekordadega. Uriko sõnas, et praegu võiks teenuse reformimisega siiski mitte kiirustada ja kõiki neid aspekte arvesse võtta enne kui on hilja ning tuleb hakata tegelema hoopis tagajärgede likvideerimisega.
Kõikide osapoolte arvamusi saad lugeda Meditsiiniuudiste artiklist “Saagu selgus!”, mille täisteksti lingi leiad siit: https://www.mu.ee/uudised/2024/04/26/luup-saagu-selgus
19.04.2024
AJAKIRJAS EESTI ARST ILMUS ESIMENE PÕHJALIK UURING LOGOPEEDILISE RAVI OSUTAMISEST EESTI TERVISHOIUSÜSTEEMIS
EKLK juhatuse liikme Anne Uriko ja kaasautorite sulest ilmus esimene uurimus logopeedilise ravi kättesaadavusest Eesti tervishoiusüsteemis. Analüüsiti tervishoiusüsteemis osutatud logopeedilise raviteenuse kogumahtu ning regionaalseid erinevusi ja ajalisi trende aastatel 2010–2022.
Artikkel on avaldatud ning kõigile lugemiseks veebruari Eesti Arstis:
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23803/version/17572/18087
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Aasta 2023:
03.11.2023
AMETIÜHINGUTE KESKLIIDU UUS JUHT ON KAIA VASK
Ametiühingute Keskliidu koduleht: Alanud nädal tõi Eestile uue ametiühingujuhi. Kaia Vask kutsub kõiki töötajaid ametiühinguga liituma, sest üheskoos suudavad töötajad muuta nii töökorraldust kui -tingimusi. Aga samavõrd kui liikmelisuse kasvatamisesse soovib äsja ametisse asunud ametiühingute liider panustada kollektiivlepingutega hõlmatuse suurendamisesse…
…edasi loe siit : Ametiühingute värske juht Kaia Vask kutsub töötajaid ametiühinguga liituma, et koos tööelu paremaks muuta
25.10.2023
TERVISHOIUSÜSTEEMIS TÖÖTAV LOGOPEED ON VÕRDSUSTATUD TERVISHOIUTÖÖTAJAGA
Vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusele on alates 1. oktoobrist 2023 logopeed võrdsustatud tervishoiutöötajaga kui ta osutab ravi ning tema nimi on kantud Terviseameti tegevusloale. Siiani osutasid logopeedid Terviseakssa rahastusel ravi asemel vaid teraapiat ning ei tohtinud seda osutada iseseisvalt.
Seadusemuudatusega kaasneb oluline õiguste, aga ka kohustuste laienemine. Iseseisvalt ravi osutavad logopeedid saavad hakata sõlmima otselepinguid Tervisekassaga. Kõigil tervishoiuteenuse osutajatel tuleb hiljemalt 01.07.2024 kanda asutuses töötavad logopeedid enda Terviseameti tegevusloale. Kohustus on logopeediline ravi dokumenteerida alates 01.07.24 Tervise infosüsteemi.
Perearstid saavad suunata patsiente saatekirjaga logopeedilisele ravile ning teostatud teenuste osas arveldab teenuse osutaja ise Tervisekassaga ja edastab oma nime all epikriisi Tervishoiu infosüsteemi.
Edaspidi on planeeritud laiendada peale perearstide logopeedilisele ravile otsesuunamise võimalust ka eriarstidele.
Täpsemalt saab lugeda lepingute sõlmimise korrast jm Tervisekassa kodulehelt: https://www.tervisekassa.ee/partnerile/raviasutusele/ravi-rahastamise-lepingud/tervishoiuspetsialistid
19.04.2023
13.04.2023 TOIMUNUD KUTSELIIDU INFOTUNNI KOKKUVÕTE
13.04.23. Kutseliidu infotunnis tervishoiusüsteemis töötavatele logopeedidele tõstatusid küsimused, kas Kutseliitu kuulumisel peab töötama ainult tervishoiusüsteemis ja täiskoormusega (vastus on, et ei pea). Kuid pole olemas kollektiivlepingut, mis reguleeriks korraga nii haridus-, sotsiaal- kui tervishoiusüsteemis töötamist. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingusse pääsemisel reguleeritaks seeläbi ainult tervishoiusüsteemis töötavate logopeedide töötingimusi! Seega kui logopeed töötab lisaks ka mujal süsteemis logopeedina või hoopis muul mitte-erialasel tööl, siis sealsete palgatingimuste eest tervishoiutöötajate kollektiivleping ei seisa.
Samuti selgitasime, et kollektiivlepingus kokku lepitava minimaalpalga all mõeldakse kindlale tervishoiutöötajate sektorile kehtestatavat minimaalset töötasu, mida tööandja on kohustatud maksma (mitte EV-s kehtivat seaduse alusel makstavat miinimumpaga suurust!). Lisaks selgitasime, et kollektiivlepingus kokku lepitud töötasu miinimummäärast kõrgemat töötasu võib tööandja alati maksta, kuid ei tohi maksta sellest väiksemat töötasu (seda ka töökoha vahetamisel).
Tervishoiusüsteemis töötavad logopeedid on jäänud ainsateks tippspetsilistideks, kes ei ole ikka veel tervishoiutöötajate kollektiivlepingus. On aeg muutuseks – keegi ei seisa meie palga eest kui me ei võitle selle eest kollektiivlepingu kaudu!
Selgitasime, et teenuste hindade küsimus muutub eriti aktuaalseks siiskui logopeedist peaks saama aasta lõpus tervishoiutöötaja, sest teenuste hindadest sõltub palga suurus. Palga suurus omakorda sõltub sellest, kas logopeedid kuuluvad kollektiivlepingusse, sest teenuste hindade arvutamisel on määravaks kollektiivlepingu palk. Praegu logopeedid kollektiivlepingus ei ole ning nende teenuste hinnad on madalaimad!
EKLK-l on juriidiline õigus esindada tervishoiusüsteemis töötavaid logopeede kollektiivlepingu läbirääkimistel. Kutseliiduga saad ühindeda käeoleval kodulehel või saada vabas vormis avaldus kutseliit.juhatus@eklk.ee
Veendusime, et infotunnid on vajalikud nii selgituste jagamiseks kui olukorra mõistmiseks, sest endsielt on kollektiivlepingu osas logopeedidel palju arusaamatut.
On heameel tõdeda, et mõlema infotunni järgselt liitusid Kutseliiduga uued liikmed.
19.04.2023
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel: Inimesed päästab palgavaesusest kollektiivleping
EAL koduleht 23.03.23: …/Selleks, et päästa inimesed palgavaesusest, vähendada palgalõhesid ja liikuda õiglasema ja rahulolevama ühiskonna poole, on vaja märgatavalt tõsta ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingute hulka. Kaitstud töötaja on ametiühingu liige. /
…/Naabruses asuvates Põhjamaades on pea kogu tööturg hõlmatud kollektiivlepingutega, kus on kirjas eri valdkondade ametites makstav miinimumtasu. Vastutasuks kaitseb sellisel viisil tööturu reguleerimine töötajate, eriti ebasoodsas olukorras olevate palgaliste, sissetulekut ning aitab tagada neile ja nende peredele inimväärse elu./
…/Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel kommenteerib Levilas ilmunud loos olukorda nii: „Eestis on kogu sektorit hõlmava laiendatud kollektiivlepinguga kehtestatud minimaalpalk vaid tervishoius ja transpordis…/. …/…osaliselt mõjutab hetkeolukorda ka meie ajalugu, mis on kujundanud ametiühingute mainet ja nooremad töötajad ei tea, millega ametiühingud tegelevad,“ loetleb Toomel vähese esindatuse põhjusi./…
11.04.2023
Mis ootab tervishoiusüsteemis töötavaid logopeede ees oktoobris?
Kutseliit pöördus Tervisekassa poole palvega edastada infot seoses oktoobris aset leidva teraapiafondi kaotamisega ja võimalusega Tervisekassaga otselepinguid sõlmida.
On rõõm teada anda, et Tervisekassa on heal meelel nõus korraldama infotunni veebi vahendusel, et anda ülevaade ees ootavatest muudatustest.
Kutseliit pidas ametiühinguna siinjuures eriti oluliseks, et info jõuaks kõikide tervishoiusüsteemi logopeedideni, sõltumata nende erialaorganisatsioonidesse kuulumisest.
Kutseliit juhib tähelepanu, et muutused teenuse osutamisel leiavad aset juhul, kui tervishoiusüsteemi logopeedid saavad tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks. See omakorda saab teoks vaid siis, kui tervishoiusüsteemi logopeede ühendavate erialaühenduste juhatused jõuavad konsensusele, millised saavad olema tingimused tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamisel. Hetkel on läbirääkimised ühingute vahel peatunud.
Tervisekassa veebi infotunni toimumise kuupäevast anname teada meie kodulehe vahendusel ja e-kirja teel.
11.04.2023
Neljapäeval, 13. aprillil kell 19.00 on kõik tervishoiusüsteemis töötavad logopeedid oodatud Kutseliidu infotundi.
Kohtumine toimub Zoomis, kutsed on saadetud. Kui Sa ei ole kutset saanud, siis palun kirjuta kutseliit.juhatus@eklk.ee
Räägime sellest, et logopeedidel on tervishoiusüsteemis kõige madalamad teenuste hinnad. Meie palk ei ole tervishoiusüsteemile kohaselt reguleeritud kollektiivlepinguga nii nagu kõikidel teistel tervishoiu tippspetsialistidel, mistõttu ei ole tervishoiuasutustel kohustust meie palku tõsta samas tempos kui kollektiivlepingu osapooltel.
Arutame, kuhu selline olukord on meid tüürinud ja kuidas ametiühingulise tegevusega sellest väljapääs leida. Sinu isiklik roll selles on ülioluline!
03.04.2023
Ametiühingute Keskliit räägib tervishoiutöötajate kollektiivlepingu sõlmimisest
“Inimestel, kes töötavad tervishoius, on üks ühine iseloomujoon.
Olgu nad arstid, füsioterapeudid, õed, psühholoogid või teised – nad soovivad abistada teisi. Nende eesmärgiks on inimeste nõustamine ja ravimine nii, et patsient mõistab oma tervislikku olukorda ja viib ellu talle tervenemiseks soovitatud tegevused.
Seetõttu on oluline, et 1. aprillist hakkas kehtima uus tervishoiusektori kollektiivleping. …”
loe edasi siit: Ametiühingud: aprillis tõusis tervsihoiutöötajate palk
01.04.2023
1. aprillist tõusevad kollektiivlepingusse kuuluvate tervishoiuspetsialistide palgad ligikaudu 20%
Vabariigi Valitsus kiitis heaks tervishoiutöötajate tunnitasude alammäärade tõusu vastavalt kollektiivleppes kokku lepitule ehk ligikaudu 20 protsenti. Kliiniliste psühholoogide töötasu määra suurendati lisaks veel lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutustel tõsta kliiniliste psühholoogide tasusid lisaks keskmiselt 38 protsenti.
Lisaks suurendatakse alates 1. aprillist tervishoiutöötajate palgakomponenti kõigis tervisekassa rahastavate teenuste hindades vastavalt 20. jaanuaril 2023. aastal sõlmitud kollektiivlepingule Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel.
Tervishoiutöötaja palga osa teenuse hinnas on edaspidi:
- eriarstidel 19,45 eurot tunnis (seni 16,2 eurot),
- arsti puhul 17,88 eurot tunnis (seni 14,90 eurot),
- kliiniliste psühholoogide puhul 13,9 eurot tunnis (seni 11,50 eurot),
- õdede, ämmaemandate ja tervishoiu tugispetsialistide puhul 10,9 eurot tunnis (seni 9,05 eurot),
- erakorralise meditsiini tehnikute puhul 9,4 eurot tunnis (seni 8,05 eurot),
- kiirabitehnikute puhul 9,1 eurot tunnis (seni 7,6 eurot),
- hooldustöötajate puhul 6,9 eurot tunnis (seni 5,70 eurot).
Kokku suunatakse tervishoiutöötajate palgatõusuks sel aastal enam kui 116 miljonit eurot (https://www.sm.ee).
Tervishoiusüstemis töötavad logopeedid ei ole ainsate tervishoiu tippspetsialistidena kollektiivlepingus. Seetõttu ei laiene nendele kollektiivlepingu tingimused.
Kutsume kõiki tervishoiusüsteemi logopeede ametiühinguga (Kutseliit) ühinema, et saaksime esimesel võimalusel alustada kollektiivlepingu läbirääkimistega – väärime oma tööd väärtustavat palka ja teenuste hindasid!
30.03.2023
Tervishoiusüsteemis on logopeedide palk reguleerimata ja teenuste hinnad kõige madalamad
Tervishoiusüsteemis töötavad logopeedid on ainsad tervishoiu valdkonna tippspetsialistid, kes ei kuulu ikka veel tervishoiutöötajate kollektiivlepingusse. Selle põhjuseks võib olla nii usaldamatus kui ka harjumatus käia kaasas tervishoiusüsteemis töötades meditsiinisüsteemi trendidega.
Tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamisel tuleb aga lähtuda suundumustest, mis toetavad eriala kliinilist arengut meditsiinisüsteemis, suutmaks pakkuda patsiendile parimat tõenduspõhist logopeedilist ravi. Selleks peab spetsialist olema motiveeritud tervishoiusüsteemis töötama ehk rahul nii töö sisu kui ka töötingimustega.
Kollektiivlepingust tulenev kindlustunne mitte ainult selle, vaid ka järgmise aasta rahuldavate töötingimuste osas suurendaks märkimisväärselt logopeedi motivatsiooni. Samuti oleks kollektiivlepinguga liitumine oluline, tõstmaks Tervisekassa rahastatavate logopeediliste tervishoiuteenuste hindu, mis sõltuvad suuresti sellest, milline on kollektiivlepingus kokku lepitud palga määr. Praegu see logopeedide puhul nii ei ole. Kõrgemad teenuste hinnad võimaldaksid tööandjal maksta ka kõrgemat palka. Praegu logopeedide palk tervishoiusüsteemis riiklikult reguleeritud ei ole! Sellest tulenevalt ei ole paljud logopeedid rahul oma palgaga ning teenuste minutihind on tervishoiusüsteemi tippspetsialistidest kõige madalam.
23.03.2023 kohtus Kutseliit tervishoiusüsteemis töötavate logopeedidega. Kohtumine oli konstruktiivne ning kummutasime mitmeid kahtlusi ametiühingu ja kollektiivlepingu osas. Samuti rääkisime, milliseid hüvesid ja tagatisi pakub tippspetsialistile kollektiivlepingusse kuulumine. Tõime palju võrdlusi kliiniliste psühholoogidega, kes on kollektiivlepingu iseseisvaks osapooleks.
Lisaks kõlas kohtumisel, et tervishoiusüsteemis töötamisel peaks olema vajalik kliinilise pädevuse tõestamine ja nimetus “kliiniline logopeed”. Kutset “kliiniline logopeed” enam ei väljastata. Meditsiinilise ja kliinilise hariduse omandanud kolleegidega koos töötades peab ka tervishoiusüsteemi logopeedi nimetus olema vastavuses tema töö kliinilise sisuga. Soov on kanda töö sisule vastavat nimetust “kliiniline logopeed”. Samuti rõhutati, et see on oluline nii oma staatuse kui tõsiseltvõetavuse säilitamiseks.
Siit saad näha tervishoiu tippspetsialistide palga ja teenuste hindade võrdlust : AVA SIIT
Kutseliit tänab kõiki osalejaid ja Kutseliiduga liitunuid!
Kutsume Kutseliiduga kiiresti ühinema tervishoiulogopeede, kes veel ei ole ühinenud, et esindatavate arv oleks maksimaalselt suur ja saaksime esimesel võimalusel kasutada meie juriidilist õigust alustada kollektiivlepingu osapooltega kõnelusi.
Kutseliidule avaldati soovi ka korduskohtumise osas. Seega – juba 13. aprillil kell 19.00 teeme korduskohtumise, et info jõuaks maksimaalselt kõikide tervishoiusüsteemi logopeedideni!
26.03.2023
Tervishoiusüsteemi logopeedide kohtumine 23. märtsil
23.03.23 kohtus Kutseliit (EKLK) tervishoiulogopeedidega, et rääkida logopeediliste teenuste hindadest ja tervishoiulogopeedide palgast. Kutseliit tutvustas võrdlevalt tervishoiu tippspetsialistide palkasid ja tervishoiuteenuste hindasid.
Oleme jõudnud tervishoiulogopeedias kriitilisse seisu:
- palgatase on tervishoiu tippspetsialistidest üks madalamaid;
- logopeediliste teenuste hinnad on kõige madalamad.
Tervishoiulogopeed:
- on ainus spetsialist, kes ei ole esindatud tervishoiutöötajate kollektiivleppes, mistõttu tal puudub riiklikult reguleeritud väärikas palk ja garanteeritud palgatõus;
- on ainus spetsialist, kellele ei ole tagatud teenuse hinna iga-aastane palgakomponendi tõus, sest puudub kollektiivlepingust tulenev töötasu. NB! Palgakomponent moodustab üle 70% teenuse hinnast!
Palk sõltub suuresti sellest, kui suur on logopeedi osutatava teenuse hind.
Selleks, et tervishoiulogopeedide trööstitut olukorda parandada, peavad tervishoiulogopeedid saama kollektiivlepingu iseseisvaks osapooleks.
Kollektiivleping = kõrgem palk, sest = kõrgem teenuste hind
Konstruktiivsel kohtumisel selgitasime osalenutele, kui vajalik on kiiresti igal tervishoiulogopeedil liituda Kutseliiduga. Kollektiivlepinguga liitumisläbirääkimisteks on logopeedide erialaühendustest juriidiline õigus vaid Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidul.
Kutseliit on kliiniliste logopeedide ametiühingu olemasolust ning kollektiivleppe läbirääkimiste alustamise valmidusest teavitanud ka Eesti haiglaid. Ühtlasi oleme palunud vastava info edastada haiglas töötavatele logopeedidele.
Hea tervishoiulogopeed! Ootame sind ühinema Kutseliiduga! Mida kiiremini kuulub Kutseliitu enamik Eesti tervishoiulogopeede, seda kiiremini saame asuda tegutsema kõrgema palga ja logopeediliste teenuste hinna tõstmise eesmärgil!
Liitu kodulehe www.eklk.ee kaudu või kirjuta vabas vormis avaldus kutseliit.juhatus@eklk.ee
22.03.2023
Hea tervishoiusüsteemis töötav logopeed!
Oled oodatud 23.03 kell 19.00 toimuvale arutelule Zoomis:
Tervishoiusüsteemi logopeedi väärtustav töötasu – see on võimalik!
Tervishoiusüsteemi logopeedide palk ei ole enamikes Eesti piirkondades vastavuses praeguse majandusliku olukorra ega tööalase vastutusega. Töötasu ei ole logopeedi väärtustav ega motiveeriv. Meie palgatingimusi on vaja kaasajastada ning seeläbi saada kindlustunne, et on tagatud iga-aastane optimaalne palgatõus igas Eesti tervishoiusüsteemi asutuses. Kuidas seda saavutada?
Kindlustunde palga osas garanteerib iseseisva osapoolena tervishoiuvaldkonna kollektiivleppesse kuulumine. On oluline mõista, et kollektiivleppe läbirääkimistel saab osaleda vaid tervishoiusüsteemi logopeede esindav ametiühingu õigustega erialaühendus. Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidul ametiühinguna on olemas seadusest tulenev õigus tervishoiusüsteemi logopeede kollektiivleppe läbirääkimistel iseseisva osapoolena esindada.
Kutseliidu kindel eesmärk on eelolevatel tervishoiuvaldkonna kollektiivleppe läbirääkimistel osaleda iseseisva osapoolena. Eeltööna on aga igal tervishoiusüsteemi logopeedil täita tähtis roll – mida rohkem logopeede palgatõusu pooldab, seda parem positsioon meil läbirääkimistel on.
Tule kindlasti koosolekule ja räägime, kuidas saame riikliku leppe kaudu ja ühiselt tegutsedes enda palgatingimusi parandada ja kollektiivleppest tulenevaid teisi hüvesid kasutada. Samuti arutleme uute tervishoiuteenuste hindade üle, mis hakkavad kehtima alates 01.04.2023.
OODATUD ON KÕIK TERVISHOIUSÜSTEEMIS TÖÖTAVAD LOGOPEEDID SÕLTUMATA LOGOPEEDIA ERIALAORGANISATSIOONIDESSE KUULUMISEST!
Osalemiseks saatsime Zoomi lingi e-mailile. Kui Sa ei ole saanud Zoomi linki, siis palun anna teada kutseliit.juhatus@eklk.ee ja saadame Sulle lingi.
22.01.2023
Tervishoiutöötajate äsja sõlmitud kollektiivleppest tulenev palgatõus ei laiene tervishoiusüsteemi logopeedidele
Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit töötajate esindajatena ning Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit tööandjate esindajatena allkirjastasid 20.01 uue kollektiivlepingu aastateks 2023–2024, mis parandab arstide, õdede, hooldajate ja teiste meditsiinispetsialistide töö- ja palgatingimusi ning tagab tervishoius töörahu (EAL koduleht).
Tutvu kollektiivlepinguga 2023-2024 siin (allikas: EAL koduleht): Kollektiivleping
Tervishoiusüsteemi logopeedidele kollektiivleppe tingimused ei laiene, kuna meie ei ole kollektiivlepingu osapool. See tähendab, et meie töötingimused, sh palk ei ole riiklikult reguleeritud ja tööandja ei ole kohustatud seda tõstma. Küll aga on iseseisev lepingu osapool kliinilisi psühholooge esindav ametiühing, kellega veel mõni aeg tagasi olime ühel stardijoonel. Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit (ametiühing) on enda liikmetele välja võidelnud 2023. aastaks korraliku palgatõusu. 2023. aasta aprillist on kliinilise psühholoogi palk 21,6% kõrgem võrreldes kollektiivleppe alusel määratud tervishoiu teiste tugispetsialistide töötasuga (nt füsioterapeudid, tegevusterapeudid). 2024. a. tõuseb kollektiivlepingu järgne palk veel 10%. Tervishoiusüsteemi logopeedidele aga kokkulepe ei laiene.
Kliiniliste logopeedide töö tasustamisel ei saa tööandja lähtuda riiklikust kollektiivleppest. Seetõttu on palk logopeedi ja tööandja vahelise kokkuleppe küsimus, mis tähendab, et tööandjal pole kohustust maksta kliinilisele logopeedile sellist palka nagu see on kollektiivlepingus teistele spetsialistidele sätestatud. Seetõttu võib kliinilise logopeedi palk jääda oluliselt väiksemaks kui teistel tervishoiu valdkonna tugispetsialistidel.
Seega oleks tervishoiusüsteemi logopeedidel oluline mõista, kui tähtis on ametiühinguna olla kollektiivlepingu iseseisev osapool, et saavutada riiklikud kokkulepped tervishoiusüsteemis töötamisel töötingimuste, ennekõike palga osas.
Tervishoiulogopeedide teadlikkus ametiühingu funktsioonist nende õiguste, sh palga eest seismisel on madal ning peaks oluliselt paranema.
Kollektiivlepingu osapooled saavad olla vaid ametiühingud. Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidul on ametiühinguna juriidiliselt õigus olla kollektiivlepingu iseseisev osapool. Ametiühingusse kuulumine on vabatahtlik, kuid ainult piisavalt suure esindatuse korral saab Kutseliit osaleda tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu läbirääkimistel iseseisva osapoolena.
Kutsume kõiki tervishoiusüsteemis töötavaid logopeede Kutseliiduga ühinema. Ühinemine on vabatahtlik. Kuid see annab võimaluse sarnaselt kliinilistele psühholoogidele asuda EKLK-l logopeedide palga nimel kollektiivlepingu läbirääkimistesse. See on ainus tee, mis tagaks logopeedidele nende töö väärilise palga, millest tööandja taganeda ei tohi. Tervishoiusüsteemi logopeedi palk ja muud töötingimused ei peaks enam kauem olema iga logopeedi ja tema tööandja vaheliseks kauplemise teemaks.
Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliiduga saab ühineda meie kodulehe kaudu.
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Aasta 2022:
29.11.2022
Sotsiaalministeeriumi koduleht: Peep Peterson: kollektiivlepingute laialdasem kasutamine ja tugevam sotsiaaldialoog kaitseb töötajat
.../Täna Sotsiaalministeeriumis toimuval kolmepoolsel kohtumisel tööandjate ja ametiühingutega arutatakse laiemat kollektiivlepingute kasutamist…/
…/„Praeguses majanduse olukorras, kus kuuleme igapäevaselt uutest koondamistest, on eriti oluline pakkuda töötajatele suuremat kindlustunnet. Hea võimaluse annavad selleks kollektiivsed töösuhted ning ka kollektiivlepingute laialdasem kasutamine,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Meie eesmärk on partneritega üheskoos kaardistada võimalikke viise, kuidas kollektiivsed töösuhteid Eestis edendada ja kollektiivlepingute kasutamisele kaasa aidata. Sotsiaaldialoogi osas on plaanis arutada, mida saame Eestis kollektiivläbirääkimiste edendamiseks ära teha”./..
…/”Euroopa Liidu tasandil võeti hiljuti vastu direktiiv piisava miinimumpalga kohta, mille järgi peavad riigid, kus kollektiivlepingute sõlmimine ei ole kuigi levinud, koostama tegevuskava kollektiivlepingutega kaetuse tõstmiseks. Seega tuleb ka Eestil mõelda, mida saab selles osas ära teha”/…
Loe pikemalt uudist: https://www.sm.ee/uudised/peterson-kollektiivlepingute-laialdasem-kasutamine-ja-tugevam-sotsiaaldialoog-kaitseb
Kutseliit kutsub kõiki tervishoiusüsteemi logopeede mõistma ametiühingu rolli ja olulisust oma töötingimuste parandamisel ja kaasajastamisel!
Tervishoiusüsteemi logopeede ühendab ametiühinguna Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit.
22.11.2022
ERIALAORGANISATSIOONIDE KOHTUMINE
17.11.2022 toimus Kutseliidu, ELÜ ja EKLS juhatuste vaheline kohtumine, kus olid arutluse all tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamise tingimused.
EKLS ja ELÜ leiavad jätkuvalt, et tervishoiutöötajaga võrdsutatud isikuks saamiseks piisab kutsetunnistustest Logopeed, tase 7. Logopeed, tase 7 on haridusteaduste magistri kompetentsidele vastav kutse. Ühtlasi on EKLSi juhatusel teave, et tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamiseks vajalike lisatingimuste (nt mikrokraadi programm) väljatöötamine ning nende töösse rakendamine on pikaajaline protsess, mida pole võimalik praegu teostada.
Kutseliit esitatud arvamusega ei nõustunud ning jäi endiselt seisukohale, et tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamiseks ei sobi haridusteaduste tasemeõppe diplom ega vastav kutse Logopeed, tase 7. Logopeediat õpetatakse TÜ-s hariduse valdkonnas, õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupis, klassiõpetaja rühmas. Kuna haridus ega kutse ei anna kliinilist kompetentsi, siis tuleks läbida riiklikult reguleeritud täiendõppeprogramm, näiteks omandada vastav mikrokraad, mille kaudu tõsta tervishoiutöötajaks saamise eelduseks olevaid meditsiinialseid ja kliinilisi kompetentse. Nimetatud meetod on paindlik, toimuks individuaalses tempos töö kõrvalt ning ei vähendaks seetõttu teenuse kättesaadavust. Samuti on oluline leida täiendõppele rahastus. Programmi läbinud logopeed peaks kandma eristuvat nimetust “kliiniline logopeed”.
Erialaliitude juhatused sellel kohtumisel kokkulepet ei saavutanud. On positiivne, et ollakse ühisel seisukohal soovi osas saada tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks. Kohtumised kolme erialaliidu juhatuste kolmepoolse kokkuleppe saavutamiseks jätkuvad.
11.11.2022
EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE KUTSELIIDU LIIKMETE KOOSOLEK
7. novembril toimus EKLK liikmete kohtumine Zoomis.
Tutvustati Kutseliidu kui ametiühingu funktsiooni ning selgitati, et Kutseliit saab ainsa logopeede ühendava erialaorganisatsioonina seista kliiniliste logopeedide töötingimuste (palk, puhkus jm) eest. Lisaks selgitati, kui oluline on logopeedidel kuuluda tervishoiutöötajate kollektiivlepingusse, sest sellest sõltub otseselt omavahel seoses oleva logopeedilise teenuse hind ja kliinilise logopeedi palgatase. Et kliinilised logopeedid kui tervishoiusektori olulised partnerid oleksid tulevastel läbirääkimistel maksimaalselt esindatud, võiks Kutseliitu kuuluda veelgi enam tervishoiusüsteemis töötavaid logopeede.
Lisaks arutleti käimasolevate logopeedia eriala puudutavate tegevuste üle:
- logopeediliste teenuste hinna kujundamine Tervisekassas,
- logopeedia teenuse fookusgrupi arutelu Perearstide Seltsi jt osapooltega,
- logopeedilisele ravile suunamise juhendi väljatöötamine perearstidele,
- muud jooksvad teemad.
Kutseliit peab esmatähtsaks, et esimesel võimalusel toimuks kolme logopeedia erialaseltsi juhatuste omavaheline kohtumine tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamise tingimuste väljatöötamise osas. Kutseliit saatis uuesti kohtumise ettepaneku ELÜ-le ja EKLS-le ootusega, et mõistetaks tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamise olulisust.
02.11.2022
KUTSELIIT KOHTUS 02. NOVEMBRIL TERVISEKASSAGA
2. novembril kohtusid Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu (EKLK), Eesti Logopeedide Ühingu (ELÜ) ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsi (EKLS) juhatuste liikmed Tervisekassaga.
Kohtumise eesmärk oli logopeedide erialaseltsidele Tervisekassa teenuste hinna kujunemise põhimõtete ning hinna muutust mõjutavate asjaolude selgitamine.
Koostöö Tervisekassa ja erialaseltside vahel teenuse hinna kujundamise jt teemade osas jätkub.
Kohtumisel anti ülevaade, missuguste erineva osakaaluga ressursside alusel moodustuvad tervishoiuteenuste, sh logopeediliste teenuste hinnad. Näiteks arvestatakse Logopeedi vastuvõtt teenuse hinna kujundamisel kulutusi korduv- ja ühekordselt kasutatavatele materjalidele, seadmetele, halduskuludele (ruumid, administratsioonikulud, IT-teenus jm) ning tööjõukulule. Proportsionaalselt moodustab kõige suurema osa logopeedilise teenuse hinnast tööjõukulu ehk palgakomponent, s.o üle 70%.
Kuidas aga palgakomponendi hind kujuneb? Palgakomponendi väärtusele teenuse hinnas annab selge aluse vaid tervishoiu valdkonna kollektiivleppes kehtestatud töötasu määr.
Sellest lähtuvalt tuleb tervishoius töötavatel logopeedidel mõista, kui oluline on meie osutatavate teenuste hinnatõusu ning seega ka palgatõusu saavutamiseks kuuluda kollektiivleppesse. NB! Kollektiivleppe läbirääkimiste osapool saab olla vaid ametiühing. Veel on oluline tervishoiusüsteemi logopeedidele selgitada, et nad peavad laskma tööandjal kanda oma nime asutuse tegevusloale. Vastasel juhul kollektiivleping neile ei rakenduks.
Eestis on tervishoiusüsteemis töötavaid kliinilisi logopeede esindav ametiühing Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit.
25.10.2022
LOGOPEEDILISTE ERIALASELTSIDE KOHTUMISED TERVISHOIUTÖÖTAJAGA VÕRSUSTATUD ISIKUKS SAAMISE NÕUETE JA TINGIMUSTE OSAS EI SUJU
Riigikogus vastu võetud Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse alusel on logopeedidel võimalus saada tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks (edaspidi siin: TVI).
TVI-ks saamise nõuded ja tingimused tuleb logopeedide erialaühendustel üheskoos välja töötada. See on oluline, kuna logopeed on haridusteaduste magister (õppevaldkond haridus), mitte tervise ja heaolu õppevaldkonna magister ning pole seega tasemeõppe käigus saanud kliinilist ega meditsiinilist ettevalmistust, mis oleks piisav tervishoiutöötajaks saamiseks. Vaata täpsemalt:
- Kõrgkoolide õppekavad: vaata siit
- Õppekavagruppide liigitus: vaata siit
Sellest tulenevalt tuleb kokku leppida täiendusõppe sisu ning viis vajalike teadmiste ja kompetentside omandamiseks.
Teemat on logopeedide erialaorganisatsioonid paaril korral Zoomi kohtumistel arutanud, kuid seni pole jõutud üksmeelele.
Kutseliit ei nõustu endiselt, et logopeed kui haridusteaduste magister nimetatakse lõpudiplomiga väljastatava või hiljem omandatud kutsetunnistuse Logopeed, tase 7 alusel TVI-ks. Nimetatud kutsetunnistus ei tõesta TVI-le tervishoiutöötajaks saamiseks vajalike meditsiinialaste teadmiste ja kliinilise pädevuse olemasolu. Näiteks võib sama kutse olla ka haridussüsteemis töötavatel logopeedidel, kellel pole töökohustuste täitmiseks ega kutse saamiseks olnud vajadust meditsiinialaseid teadmisi juurde omandada ega tõestada. TVI pädevust ei saa seega tõendada kutse Logopeed, tase 7 olemasolu. Vajalik on välja töötada riiklikult reguleeritud täiendkoolituste programm, mille alusel omandatakse meditsiinialased ja kliinilised teadmised tervise valdkonnas. Sobilik viis on näiteks vastava mikrokraadi omandamine. Kindlasti vajab kokkulepet ka see, kuidas kirjeldatud viisil pädevused omandanud logopeedi nimetuse alusel eristada.
Sotsiaalkomisjon on andnud ülesande kolmele logopeedia erialaseltsile eelpool nimetatud küsimused lahendada ning jõuda ühisele seisukohale. Erialaseltside esindajad andsid lubaduse kokkulepe saavutada. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis logopeede puudutavad punktid eemaldatakse seadusest, st logopeedid TVI-ks ei saa.
Kolme erialaseltsi omavahelist kohtumist peale seaduse vastuvõtmist toimunud ei ole, sest ei ole jõutud kokkuleppele korraldustingimuste jm osas.
Vaatamata logopeedide erialaseltside erinevatele seisukohtadele näeb Kutseliit vajadust kolme osapoole (ELÜ, EKLS, EKLK) omavaheliseks kohtumiseks. Kutseliit rõhutab, et kokkulepete saavutamine võib olla pikk protsess ja teeb tõenäoliselt lähiajal uue ettepaneku erialaseltside omavaheliseks kohtumiseks.
22.09.2022
RIIGIKOGU VÕTTIS 21.09.22. VASTU PSÜHHIAATRILISE ABI SEADUSE JA TERVISHOIUTEENUSTE KORRALDAMISE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE, milles:
…/§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:Seaduse alusel tehakse Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
ˮ(6) Kui isik osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, on tervishoiutöötajaga võrdsustatud:
1) füsioterapeut;
2) kliiniline psühholoog;
3) logopeed.ˮ/…
…/4-2 . jagu Logopeediline ravi
§ 23-4 . Logopeediline ravi
Logopeediline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab logopeed
koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
§ 23-5 Logopeedilise ravi iseseisev osutamine
(1) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või
füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada vaid ambulatoorselt.
(3) Iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 23-6
Iseseisva logopeedilise ravi rahastamine
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva logopeedilise ravi eest tasub Eesti
Haigekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva logopeedilise ravi eest ise./…
…/§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 ja § 2 punkt 9 jõustuvad seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval
päeval.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1–8 ja 10–12 jõustuvad 2023. aasta 1. oktoobril./
—————————————————————
Teadmiseks: Iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Nii Riigikogu sotsiaalkomisjoni kui Riigikogu täiskogu istungil rõhutati, et logopeedia kolmel erialaseltsidel on kohustus jõuda kolme osapoole vahel kokkuleppele logopeedilist ravi osutama hakkava spetsialisti pädevuste ja nimetuse osas enne seaduse jõustumist. Logopeedide Ühingu ja Kutseliidu esindajad lubasid, et kokkulepped saavutatakse.
Sotsiaalkomisjoni istungil rõhutati, et kui ühist kokkulepet kolme logopeedide erialaorganisatsiooni vahel ei leita, siis logopeedid eemaldatakse seadusest.
15.09.2022
TERVISHOIUSÜSTEEMI LOGOPEEDE PUUDUTAV PSÜHHIAATRILISE ABI SEADUSE JA TERVISHOIUTEENUSTE KORRALDAMISE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (600 SE) LÄBIS 15.09. TEISE LUGEMISE
Link: VAATA 15.09. RIIGIKOGU TÄISKOGU ISTUNGIT SIIT
13.09.2022
EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE KUTSELIIDU KOHTUMINE RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJONIGA 13.09.2022
Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil esindasid Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliitu Anne Uriko ja Heidi Tuul. Kutsutud oli ka Helje Möller Eesti Logopeedide Ühingust, kes ühtlasi esindas Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsi.
Anne Uriko tõi esile murekohad seoses logopeedide tervishoiutöötajaks saamise pädevuste kontrollimisega, kuna selleks puudub praegu riiklik reguleerimine ja nõuded. Kutseliidu seisukoht oli, et kliinilist kompetentsi peab omandama peale ülikooli tasemeõpet, sest õpe on pedagoogiline. Ülikooli järgselt omandatud kliinilist kompetentsi tuleks tõestada. Selleks on mitmeid võimalusi, mille osas tuleks kokku leppida. Kliinilise kompetentsi omandanud logopeedi peaks nimetama kliiniliseks logopeediks.
Protokolli Riigikogu sotsiaalkimisjoni 13.09.2022 istungist: VAATA SIIT
Viide protokollile:
08.09.2022
ANNE URIKO KINNITATI EUROOPA DÜSFAAGIA NÕUKOGU LIIKMEKS
Meil on rõõm teada anda, et Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu juhatuse esimees Anne Uriko kinnitati Euroopa Düsfaagia Nõukogu liikmeks!
Euroopa Düsfaagia Nõukogu (European Dysphagia Council; EDC) kaudu rajab ja tihendab ESSD regulaarset koostööd Euroopa riikides sidemete loomiseks, mis võimaldab pidada strateegilist dialoogi neelamishäirete ja selle valdkonna probleemide üle kogu Euroopa. Suurim eesmärk on maksimaalselt heade düsfaagia ravivõimaluste abil parandada düsfaagiaga patsientide elukvaliteeti.
Nõukogu hakkab kohtuma regulaarselt. EDC otsused annavad panuse edasistesse tegevustesse ELi tasandil nii düsfaagia alaste teadusuuringute, hariduse, ravimeetodite kui ka düsfaagia alase teadlikkuse tõstmise seisukohast.
06.09.2022
EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE KUTSELIIDU, EESTI LOGOPEEDIDE ÜHINGU JA EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE SELTSI JÄTKUTEGEVUSED
06.09.2022 toimus kolmas kohtumine, teemaks tervishoiutöötajaks võrdsustatud isikuks saamiseks nõutavad pädevused ja nende saavutamise võimalused.
Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit (EKLK) on seisukohal, et tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamisel tuleks soovijal riiklikult kehtestatud korra alusel tõestada kliinilist pädevust ning tingimuste täitja hakkaks kandma nimetust kliiniline logopeed.
Kliinilise pädevuse tõestamine on käesolevas olukorras vajalik seetõttu, et logopeedia õpe toimub praegu haridusteaduskonnas õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste eriala õppekavagrupis, hariduse õppevaldkonnas, klassiõpetaja koolituse õppekavarühmas. Õppekava on küll rahvusvaheliselt akrediteeritud, kuid mitte kui tervishoiu eriala tasemeõpe, vaid haridusteaduste eriala. Tegemist on pedagoogilise tasemeõppega, mille lõpetajal kliinilised pädevused puuduvad ning need tuleb hiljem igaühel täiendkoolituste käigus omandada.
Tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuks saamisel on kliiniline kompetents määrav kriteerium, sest iseseisvalt ambulatoorset logopeedilist ravi osutav spetsialist langetab kõik raviotsused ise, võttes seeläbi vastutuse raviprotsessi eest. Praegu teeb seda tema eest arst (perearst, eriarst), kelle meeskonnas logopeed töötab.
Eesti Logopeedide Ühingu ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsi seisukoht oli, et pädevuse tõestamiseks sobib kutse Logopeed, tase 7.
Kutseliidu seisukoht on, et kutse Logopeed, tase 7 ei tõenda kliinilist kompetentsi tervishoiu tippspetsialistina. Põhjendus on see, et nimetatud kutse antakse ülikooli lõpetamisel haridusteaduse magistrile. Ühtlasi on Logopeed, tase 7 puhul tegemist tähtajatu kutsetunnistusega, mille omajal puudub otsene kohustus erialase kvalifikatsiooni tõstmise eesmärgil järjepidevalt täiendkoolitustel osaleda.
Kokkuvõtlikult. Kutseliit jäi seisukohale, et tervishoiusüsteemis töötamiseks vajaliku kliinilise pädevuse omandamine peab olema riiklikult reguleeritud ning kehtestatud tingimused täitnud logopeed nimetatakse kliiniliseks logopeediks.
Kutseliit pakkus kliinilise pädevuse omandamiseks kolme erinevat võimalust:
a) täiendkoolitusõpe,
b) mikrokraadiprogramm,
c) kliinilise logopeedi kutse.
Konsensusliku otsuseni koosoleku käigus ei jõutud.
23.08.2022
EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE KUTSELIIDU, EESTI LOGOPEEDIDE ÜHINGU JA EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE SELTSI JÄTKUTEGEVUSED
22.08.2022 toimus Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu, Eesti Logopeedide Ühingu ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsi ühine koosolek. Arutlusel oli seaduseelnõuga SE 600 seonduv.
Jõuti kokkuleppele, et järgmisel juhatuste liikmete vahelisel koosolekul 06.09.2022 arutatakse ravi eesmärgil iseseisvalt osutatava logopeedilise ravi tingimusi ja nõudeid:
1. Tervishoiutöötajaks saamise eelduseks olevad pädevused.
2. Pädevuste saavutamise võimalused, tingimused ja kord.
18.08.2022
EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE KUTSELIIDU, EESTI LOGOPEEDIDE ÜHINGU JA EESTI KLIINILISTE LOGOPEEDIDE SELTSI KOHTUMINE
Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu ettepanekul kohtuvad 22.08.2022 kolm erialaseltsi. Kohtumine on jätkuks Sotsiaalministeeriumis 20.06.2022 toimunud kohtumisele. Eesmärk on seaduseelnõu SE 600 raames kavandatavate seadusemuudatuste arutelu ning ühise sisendi kujundamine eelnõus kavandatavate nõuete ja tingimuste osas.
30.07.2022
MUUDATUSED TÖÖLEPINGU SEADUSES
01.augustist hakkab kehtima uus Töölepingu seadus (RT I, 30.04.2022, 2). Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil 2022.
Muutunud on näiteks teavitamine töötingimustest, tööandja poolt pakutavatest koolitustest, katseaja kestusest ning tööandja poolt hüvitatavast puhkusest; ületunni tegemise ja hüvitamise kord; töölepingu üleütlemisvorm ja põhjendamiskohustus; maksusid puudutav kord; teabe säilitamine töötingimuste edastamise või vastuvõtmise kohta; kaitse ebasoodsa kohtlemise eest; õigus taotleda sobivaid töötingimusi; puhkuse väljamaksmise kord.
Täpsemalt saab uue Töölepingu seadusega tutvuda SIIN